hää elu pääl

Kui kõik läheb halvasti, siis Murphy seadus peaks ütlema, et midagi läheb siiski ka hästi. See midagi on meie viimase aja tegemistes Toowoombasse sattumine ja eelkõige see moment, mil me Glen Oak's Nursery juures auto kinni pidasime ja tööd küsisime. Nädalaks meid siia tööle võeti ja senimaani on see olnud parim koht, kus oleme oma energiat raha vastu vahetanud.

Greg ja Jenny on umbes 50ndates aastates abielupaar (täitub neil järgmisel nädalal selles vallas 29 aastat), kes juhuse tahtel oma maja juures väikest aeda ja puukooli peavad. Juhtus lihtsalt, et nad maja ostes said pooliku puukooli pealekauba ning on seda vaikselt edasi pidanud ning laiendanud. Ja kuigi nad ei tee endile mingit reklaami, siis satub siia kliente üpris tihedasti.

Igatahes leidis Greg, et oleks aeg oma laiendusplaanid teoks teha ning sealjuures võiksime me nädalaks ajaks talle appi hakata küll. Palka pakuti enam-vähem, kuid mis rahast olulisemgi - saime enda kasutusse ühe maja neljast magamistoast, ühe vannitoa ning mis kõige tähtsam: saame siin 3 korda päevas Austraalia kööki nautida, kuna meile tehakse süüa :) Seega ei kulu meil siin elades mitte sentigi raha ja see on ainult positiivne. Ja õhtusöögid on senini olnud üle prahi kraam - nelja päeva jooksul oleme saanud praadi kanast, loomalihast ja lambalihast, kartuliputru, ahjukartuleid, pastat ja riisi jne jne. Ja et Greg on üpris maias sell, siis ei pea ta paljuks õhtul näiteks karamelliseeritud pirne jäätisega meisterdada. Ja lõpuks oleme siin saanud igasugu imesuguseid puuvilju ära maitsta, mille hind poes ostmiseks pisut soolane on alati tundunud: papaiad, passioonid (kas see on passionfruit Eesti keeles?), avokoaadod jne. Kolm söögikorda päevas on ka tegelikult veel vähe öeldud, sest hommiku ja õhtusöögi vahele peetakse tee-pausi, mis sisaldab puuvilju, küpsiseid või röstsaiu. Kindel on, et me pole nii hästi viimase nelja kuu jooksul veel süüa saanud, tegelikult julgen arvata, et isegi viimase mõne aasta jooksul:)

Töö

Tööga on samuti hästi läinud, sest erilist rutiini ei ole - iga päev oleme erinevate asjade kallal nokitsenud. Istutasime taimi, valmistasime istutamissegu, püstitasime uue kasvuhoone sarikaid, vedasime taimi ühest kohast teise ja üleüldse teeme kõike, mis parasjagu tegemist vajab. Üldiselt on töö olnud lihtne ja et me ei alusta väga vara (8:30) ja teeme päevas 7 tundi, siis suurt väsimust me pärast tööpäeva pole tundma pidanud.

Kaarini töö

Inimestena on me võõrustajad väga lahedad, sõbralikud ja lahked. Alailma on Greg'il mingi lugu pajatada või siis teeb ta keset tööpäeva mõne pausi, et jäätist mugistada või mulle pisut golfi õpetada. Ja Jenny küsimused Eesti kohta ei lõpe ka vist kunagi otsa. Tegime neile siin Eestiteemalise pildiseeria ning lumine loodus tundus neid igatahes paeluvat küll. Ka huumorisoon on neil täitsa oma koha peal, lõõbivad nii omavahel kui ka meie kallal. Ja siinkohal ei jää me muidugi vastust võlgu:) Maja, kus me elame on mõnus, õhtuti saab elava tulega kamina ees istuda ning kitarri mängida, ööbimiseks on meil laiem voodi, kui see, millega kodus harjunud olime (telgist ja autos magamisest rääkimata), kui igav hakkab võib alati teha väikese piljardi või lauajalgpalli.. Gregi ja Jenny poeg muide rändab ringi Prantsusmaal ning sattus töötama ühte sealsesse farmi ning arvas, et ta vanemad võiksid ka mõne seljakotiränduri vahel tööle võtta. Mida ta ei teadnud, oli see, et me just paar päeva varem siin tööle asusimegi, kuigi varem pole siia ühtegi mitte-austraallast tööle sattunud ja me olime üldse esimesed, kes selle jutuga uksele koputasid.

Pole paha viis õhtu veetmiseks

Paraku sellega Toowoomba head uudised ei piirdnud, sest just siis kui töö siin hakkab lõpule jõudma, saime kõne lähedal asuvast avokaadosid pakendavast firmast ning esmaspäevast võime seal tööle asuda. Huvitav on siinkohal märkida, et osaliselt selle töökoha järgi me Toowoombasse tulimegi, sest olime ühtede eestlaste blogist lugenud, et nad hiljuti selles firmas töötasid ning eestlaste mainet kõrgel hoidsid. Paraku esimese hooga meile seal tööd pakkuda polnud, kuid just nüüd, kus tööd kõige rohkem vaja on, meid siiski palgale võetakse :) Ja lisaks ei ole Jenny'l ja Gregil midagi selle vastu, et me siia veel kolmeks nädalaks jääme, seega telgis elamine on end sedakorda ammendanud ning saame päevast päeva valge inimese mugavusi nautida :)

Toowoomba raamatukogus on kasutusel pisut kummaline süsteem, kus mitte-austraallasel tuleb raamatu laenutamiseks maksta 60 dollarit deposiiti aga tagasi saab sellest ainult 30. Pettumusega arvasime, et lugemiseks siit miskit ei saagi, kuid elul oli veelgi üllatusi varuks ning selgus, et Jenny töötab poole kohaga raamatukogus ja seega ei ole probleemi ükskõik millist teost vajadusel lugema asuda.

Kokkuvõttes oleme siinse nädala jooksul saanud ilmselt austraalaste, nende elustiili, harjumuste, köögi, ajaloo ja muu säärase kohta rohkem teada kui eelneva nelja kuu jooksul, nii et oleme mõlemad ülimalt rahul, et saatusesõrm meid just siia paikas otsustas paisata.

Dubbos jäi apelsinipuuga pilt tegemata

Ainult üks halb asi on selle juures, kui kõik hästi läheb - hinge hiilib pisukene kahtlus, kas ei saanud lennupiletite ostuga pisut kiirustatud, sest tahaks siiski veel olla ja teha ja näha. Ja üpris juhuslikult see idee meil jutu käigus välja koorus, et mis siis saaks kui me septembris siia veel viieks kuuks tagasi satuks.. Kõigest imepisikene ideekübe see on ja vähemasti mina olen päeva jooksul selle 3 korda ümber ja tagasi mõelda jõudnud, aga mine Sa võtta kinni kuhu see elurada meil selleks ajaks käänama saab.