maailm on imeline

Kuna viinamarjade korjamisest ja nendega tegelemisest ei ole väga palju kirjutada siis vahelduseks mõned huvitavamad seigad, mis seoses Austraaliamaaga silma on jäänud:

- Sydney's jalgsi ringi liikumine on üpris tülikas, kuna fooride taga tuleb oodata hoopiski kauem kui seda näiteks Tallinnas või Tartus teha tuleb. Lisaks ei satu jalakäijate rohelised kuidagi tsüklisse ka, nii juhtubki, et iga 10m tagant tuleb mõni minut oodata, mis pole üldse kõige meeldivam. Samas tundub, et punast tuld väga millekski ei panda - rahvas voolab üle tee ikkagi ja end ainukesena rohelist tuld ootamas leida võib olla päris tobe. Korra proovisin ka ise niimoodi punasega üle tee tormata - äärepealt oleks takso alla jäänud :)

- Tsurkade poes ja söögikohtades pole hindu - äärmiselt nõme süsteem, eriti kui Sa tahad oma kulutustel silma peal hoida. Igatahes on tsurkad selle tõttu vähemalt kahest potentsiaalsest kliendist ilma jäänud, kuna me ei hakka ostma asju, mille hinnad selguvad alles kassas.

- Inimesed on harjumatult viisakad, "sorry" on sõna, mida igal päeval kuuleb kümneid kordi. Mitte et see halb oleks, aga harjumatu küll, sest vabandatakse tõesti kõige peale. Näiteks kui poe vahekäigus satuvad vastamisi kaks ostukärdega ostjat, siis on võimatu et nad üksteisest niimoodi mööda lähevad, et nad sorry ei ütle :) Lisaks kui satud tänaval kellelegi rohkemaks kui millisekundiks otsa vaatama, siis võid olla kindel, et Sa kuuled vähemalt "How are you?" või mõne kommentaari ilma või mõne muu päevakajalise teema kohta.

- Teepikkusi mõõdetakse siin ajas - kui möödakäiatelt küsida, kus on see või teine koht, siis vastuseks saad alati, et sinna on 10 minutit sõitu või 15 minutit jalutada vms. Samamoodi nagu Eestis on reklaamitahvlitel "Selver 2km", on siin "McDonalds 10min".

- Enamikel linnadel on vähemasti 1-2 raadiokanalit ja tihtipeale ka mitu telekanalit otsa. Vähemasti Mildura's, mis ei tundu meeletult suur linn olema (kuigi see võib olla petlik, kuna siin on enamus maju ühekordseid ja ei teki klassikalise linna tunnet), on siin vähemalt 3 kohalikku telekanalit.

- Poes kaardiga makstes saab ostule lisaks ka sularaha välja võtta. See on üpris mugav viis Eesti arvelt raha võtmiseks, kuna ATM-ist või ülekandega seda tehes lisandub kenake teenustasu.

- Iga asja jaoks on vaja aadressi - telefoninumbri jaoks, pangakonto tegemiseks, auto registreerimiseks, töö saamiseks jne. Ei saa öelda, et Eestis kusagi aadressi ei küsita, aga siin ei saa nimetatud tegevusi ilma aadressita üleüldse teha.

- Politseiautot kohtab siin haruharva, põhjuseks ilmselt rohke liikluskaamerate olemasolu - see süsteem on neil päris hästi juurdunud. Kuna meil pole siiamaani veel kusagile väga kiire olnud, pole olnud ka vajadust eriti kiirust ületada.

- Randades on lubatud ujuda lippudega märgistatud u 15m alal kogu pika ranna kohta. Põhjuseks haide oht, hoovused, ja suured lained - rannavalve ei jõua korraga suuremat ala kindlustada.

- Internetiühenduse eest makstakse mahupõhiselt, mitte kuu kaupa nagu meil harjunud olen. Seetõttu ei kohta siin eriti kusagil vaba wifit, kuna see apsakas avalduks kohe netiarvel.

- Ringidel, mida siin on rohkem kui Eestis, käib liiklus nii, et ringi tuleb võtta kui tavalist ristmikku - kui otse üle lähed, siis suunda ei näita, kui tahad ringilt vasakule minna, näitad vasakut suunda, kui paremale, siis paremat. Kui teed tagasipööret siis peab parem suund vist niikaua sees olema, kuni ringilt maha keerad. Ringilt väljumisel suunda ei näidata. Ringide rohkus on ilmselt tingitud sellest, et reguleerimata ristmiku mõistet neil ei paista olema.

- Maanteel on liiklusohutuse tarbeks iga paarikümne kilomeetri tagant puhkealad, kus on enamasti WC, vesi, mõned lauad-pingid ja vahel ka mõni tuletegemise tarbeks ehitatud ahi. Tee kõrval on sildid, mis soovitavad Sul vähemalt iga 2 tunni tagant neis peatus teha ja end värskendada.

- Liiklusmärgid ja tahvlid on detailsemad kui Eestis, enamasti on märgil lisaks selle tähendus sõnadega välja toodud, aga näiteks kiirusepiirangute märkidel võib tihti näha teateid a la "Suured trahvid", "Võib lubadest ilma jääda", "Hakka nüüd kiirust vähendma" jne. Mugav on see, et enne kurvi on enamasti märk, mis näitab soovituslikku kiirust selles kurvis - hea on see seepärast, et kui märk näitab, et kurv on läbitav näiteks 85km/h, siis Sa võid julgelt sinna 85ga sisse sõita - Eestis üldiselt tuleb tihtipealt enne kurvi kiirust rohkem maha kruvida, sest vahel on kurv selline, et Sa ei saa kurvi alguses õieti hinnata, kui kiiresti sealt läbi saab vurada.

- Kõik väikelinnad kuhu me siiamaani oleme sattunud on väga ühesugused - on üks nö peatänav, ja selle ääres asuvad kõikvõimalikud asutused, poed, söögikohad jne jne. Majad on sellise tänava ääres reeglina ühekordsed ning majade vahel ei eksisteeri vahesid, kõik majad on üksteise küljes. Pole veel näinud sellist Eesti mõistes traditsioonilist väikeasulat, kus keskuses eksisteerib enamasti mingisugune väljak või plats. Mõnes mõttes on see muidugi mugav - otse läbi linna sõites näed korraga ära väga suure osa asutustest, mis selles linnas on :)

- Kaks suuremat poeketti, Woolworths ja Coles toodavad ise vähemasti pooli asju mida poes müüa on ja need asjad on enamasti u 20% odavamad kui muude kaubamärkide vastavad tooted. Mõne asja puhul ei pruugi need tooded küll olla nii kvaliteetsed, kuid ülselt oleme enamasti neid eelistanud ja praegugi seisavad külmkapis Woolworthsi piim, sai, või, hommikusöögihelbed, makaronid jne jne. Seda trendi kohtab viimasel ajal aina rohkem ka Eestis vist, vähemasti Selver-ist võis leida Selveri limonaadi ja veel miskit säärast kraami aga siin on see eriti levinud.

- Tänavad on enamasti suhteliselt struktureeritud, mitte ristirästi nagu meil. Orienteeruda on selles mõttes lihtsam, et tänavate kaart on enamasti ruuduline :)

- Poodides panevad müüjad ise Su kauba kilekottidesse, või kui Sul on oma ostukott kaasas, siis pistavad sinna.

- Sydney's oli vahepeal tunne, et kõik muudkui jooksevad - tervisesportlaste osakaal on kaugelt suurem kui Eestis. Jooksjaid kohtas hulgaliselt isegi siis, kui väljas nii kuum, et me ei tahtnud päikese käes isegi jalutada mitte.

- Tihtipeale on randades ja asulates kraanid joogiveega

- Loomapoodides müüakse kassi- ja koerapoegi. Seega kui tahan, et Karin sulama hakkaks siis on vaja ta korraks Loomapoodi vedadada ja juba ta valgubki mööda põrandat laiali :)

- Jalakäijate foor on roheline ainult kümmekond sekundit - pärast seda hakkab seal punane vilkuma aga nagu ma aru olen saanud, siis selle vilkuva punasega võib veel üle minna. Võibolla tähistab roheline seda, et selle jooksul võib tee ületamist alustada ja kui punane vilgub, siis enam teele astuda ei tohi, aga kuna kõik selle vilkuva punasega veel rahumeeles teele astuvad, siis teeme seda ka meie.

Sellised on siis mõned asjad, mis meile on silma jäänud kui pisut harjumatud, 100% kindel ma pole, et kõik eeltoodu faktiliselt õige on, aga nii vähemalt meile on tundunud. Sai jälle pikk jutt, aga kuna mul on vaba päev ja Karin on tööl, siis peale lugemise-kirjutamise siin väga miskit teha pole. Ahjaa, lihtsalt ei saa mainimata jätta, et täna öösel magas me toas üks inglane voodis ainult pooleldi, sest ta oli tulles nii purjakil, et ei suutnud terves pikkuses voodisse ronida. Nii ta siis magas põlvili maas ja ülekeha voodi peal. Igasugu tolguseid siin on, nagu Mati selle kohta ilmselt ütleks :)

Ahjaa, ja eile oli see päev, kus meil esmakordselt raha liikumine ka positiivses suunas toimus, sest sain kätte oma esimese palga. Ümbrikul seisis küll nimi "Auntie" aga noh, tähtsam oli sisu :)