reis kuule

Sedakorda siis panen paar mõtet kirja üpris kahtlases urkamoodi hostelis - ehk siis oleme oma reisiga Mildurasse välja jõudnud. Sellega seoses oleme ületanud ka New South Walesi piiri ja resideerume Victoria osariigis. Nimelt saime Blackheatis juba järgmisel hommikul kõne, et tegelikult oleks meile Milduras ikkagi tööd pakkuda ja nii me sinnapoole siis ka oma autonina suunasime. Ehk siis plaan põhja liikuda ja Brisbane külastada läks kiirelt ümbermängimisele - uus plaan on mõned nädalad siin tööd teha ning seejärel minna seda raha kulutama kas Adelaide'i, Melbourne või siis hoopiski mõlemasse. Igatahes tundub, et liikumine on pigem lõuna suunas meil.

Huvitava vahejuhtumina avastasime Blackheadis hommikul, et autost oli kütus imeväel lahkunud. Lisaks oli varganägu kaasa kahmanud ka bensiinipaagi korgi, mille eest tuli kohaliku mehaaniku juures välja käia 20 taala (u 180 eek). Alguses mõtlesin küll, et mehaanikul hea lolli välismaalast sellise hingehinnaga pügada, aga hiljem tanklas sai nähtud ka 25 taalast bensukorki. Järjekordselt näide sellest, et ei ole odav see elu siin maal. Kokkuvõttes siis läks selle seiklusega umbes 50 taala tühja.

Blackheat'ist sõitsime edasi Crowe'sse, kus ööbisime karavanipargis, telgis. Need on umbes poole odavamad kui hostelid, kuigi hinnad erinevad - telgikoha oleme saanud nii 14 kui ka 24 dollari eest. Üldiselt on neis olnud igati korralikud pesemisruumid, elekter jms, nii et väga kahju pole olnud seda raha maksta - esmapilgul võib tunduda 150 krooni telgikoha eest ju pisut palju.. Crowsse sõites tervitas meid meeldiva üllatusena Eesti lipp, nimelt oli sissesõidu lähistele rajatud Euroopa park, miskite põgenike mälestuseks. Ja kuna nende hulgas oli rohkesti eestlasi, siis sai ka Eesti lipp seal uhkesti lehvida.

Crowe'st sõitsime järgmisel päeval Hay-sse, kus samuti öö telkisime. Ning järgmisel päeval jõudsime Mildurasse kohale, olles läbinud pisut üle 1000 kilomeetri. Ptui-ptui, aga auto ei ilmutanud selle reisi ajal mingeid ärevakstegevaid ilminguid:) Crowe's ja Hay's vaatasime ka pisut pikemalt ringi ning teepeale jäid veel nii mõnedki kohad, kus peatusi tegime (Bathurst, Young, Griffith jne), kuid neis midagi põrutavat ei näinud, millest siin rääkida võiks, pilte sai siin-seal klõpsitud.

Tüher Maa

Laupäeval helistas Connie (kes on selle hosteli "jumal", kus me ööbime) ning ütles, et saaksime tööle juba pühapäeval. Meile see sobis ja öö olime veel Milduras telgiga ning pühapäeva hommikul kobisime hosteli juurde. Selgus, et Karin siiski täna veel tööd ei saanud ning lõi hostelis aega surnuks, mina sain aga esimesed 5,5 tundi Austraalias tööd teha. Töö ise poleks saanud väga kergem enam olla: põhimõtteliselt panin viinamarjakastidele kaanesid peale ja tõstsin neid hunnikusse. Seda enam on muidugi tähelepanu väärt, et tasu selle eest jääb samasse suurusjärku, mis minu IT töö Eestis, vahest natuke suuremgi, oleneb kuidas siin oma maksusid deklareerima hakkame. Siin pole vist keegi õieti sotti saanud, kuidas täpselt WHM viisaga ikkagi tegema peaks ja teha võiks - mitteresidendi tulumaks on siin 29%, aga resident on samas keegi, kes elab ühes linnas vähemalt 6 kuud, või kavatseb seda teha. Mine siis võta kinni. Tundub, et on siiski kasulikum end kuidagi residendiks nihverdada, sest kolmandikku riigile ei tahaks jätta. Pealegi mida ma selle eest riigilt üldse saan?

Nagu alguses öeldud, siis hostel on pigem urkamoodi, aga ilmselt on veel hullemaid. Esmapilgul tundus see elamine siin ikka üpris vastumeelt, aga pisut harjumist ja tundub, et väga hull ehk ei ole. Kuigi oma hinda väärt ta vaevalt on, sest 150$ nädalas on umbes sama hind, mida Sydneys maksime, aga sealne koht oli pisut etem. Igatahes siia väga kauaks jääda ei tahaks ja enamuse aja oleme ilmselt kas tööl või kusagil linnapeal. Mildura on üpriski suur linn ning tegemist peaks siin vast olema küll - kujutasime ette, kuidas peaks Hay suguses väikelinnas elama, seal tundus küll, et pole ikka mitte midagi teha, lisaks ümberringi paljas tühermaa ja lähimasse asulasse vähemalt 80km.

Inimesi on siin igasuguseid ja igast rahvusest - paraku mingi osa neist manustab endale erinevatel viisidel erinevat kraami, see on üpris harjumatu. Sattus nii, et siin elutseb ka üks eestlane, kellel küll hiljuti pass ja üldse kõik ta asjad ära varastati:) Põnev, mis..

Täna sai ärgatud 6.30 ja üldiselt on päris suur väsimus peal, sestap midagi väga eredat pastakast välja ei suuda imeda. Kuna meile väga suitsetamine ei sümpatiseeri, siis me ülejäänud pööbliga välja istuma ei läinud ja otsustasin miskit kirja panna, et homme Mäkis üles visata. McDonaldsid on siin üpris ainsad kohad, kus oleme tasuta (peaaegu, sest ostame sealt tavaliselt väikese jäätise vms) netti leidnud. Kuna siin maksab igasugune nett mahu pealt, siis keegi eriti oma võrku lahti ei "unusta".

Homne töö peaks olema miski aiatöö umbes 90 aastase vanapapi juures. Vähemasti vaheldus, ma ei kujuta ette, et peaks kaks kuud järgemööda kaste kaanetama, ükskõik kui hästi see maksab. Aga väidetavalt just sedasama asja siin üks sell 2 kuud teinud on.

Head naistepäeva, naised!

@Mildura

Selline põnev avastus siis poeriilulilt